Intellektuaalset vara kaitstakse intellektuaalomandi õigustega (kaubamärk, patent jne). Teine kaitse viis on ärisaladuste kaitse. Siinkohal väärib märkimist, et Euroopa Liidu õigusaktide hierarhias omab ärisaladuste direktiiv 2016/943 erinormina intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi 2004/48 kohaldamisalaga kattumisel ülimuslikku positsiooni. Ärisaladuste kaitset tõhustab täiendavalt konkurentsipiirang.

Jätkuvalt levivad väärarusaamad, justkui konfidentsiaalsuse ja konkurentsipiirangu järgimise eest tuleks maksta tasu. Etteruttavalt – ärisaladuse kohustus on tasuta ja konkurentsipiirangu kehtivuseks on hüvitus vajalik vaid pärast töölepingu lõppemist, mitte töösuhte kestel. All kõigest lähemalt.

Saladuse hoidmise kohustus

Ärisaladuse hoidmise kohustus tuleneb seadusest. Kaitstava saladuse koosseisu määratleb tööandja ühepoolselt. Töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse ning Eesti kaasaegses kohtupraktikas, ühe erandiga, tunnustatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt peavad saladusena kaitstaval teabel olema järgmised tunnused:

  1. teave peab olema teatavaks saanud seoses käsundi täitmisega ja selle saladuses hoidmiseks esinema käsundiandja õigustatud huvi;
  2. teave ei tohi olla kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kätte saadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
  3. teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu;
  4. teabe üle seadusliku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Saladuse hoidmiseks peab tööandjal olema õigustatud huvi

Tööandja saab nõuda sellise teabe saladuses hoidmist, mille saladuses hoidmiseks esineb õigustatud huvi. Sellise huvi tõttu jääb ärisaladuse hoidmise kohustus kehtima ka pärast töösuhte lõppemist. Pärast töölepingu lõppemist, nagu ka töösuhte kestel, ei tule ärisaladuse hoidmist eraldi tasustada.

Teave ei tohi olla üldteada või kergesti kättesaadav

Salajasena ei saa käsitleda teavet, mis on avaldatud või mis on kättesaadav avalikes andmebaasides või mida on muul viisil vastavas valdkonnas tegeleval isikul võimalik kerge vaevaga omandada. Andmebaasis oleva andmete kogumi näol võib olla tegemist konfidentsiaalse teabega ka juhul, kui andmed üksikult võetuna on avalikult kättesaadavad.

Teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu

Teabel on kaubanduslik väärtus eelduslikult siis, kui see ei ole avalikult kättesaadav ning teabe hankimiseks on nähtud vaeva. Avalikult kättesaadaval teabel saaks seega olla kaubanduslik väärtus siis kui andmeid on sorteeritud ning nendest on moodustatud kogum.

Avaldamiseks tööandja luba või seadusjärgne kohustus

Töötaja ei pea hoidma teavet saladuses juhul, kui tööandja on andnud loa saladuse avaldamiseks. Lisaks ei pea hoidma teavet saladuses kui avalikustamise kohustus tuleneb seadusest. Isikutel, kellele seadus kohustab teavet avalikustama (politseiametnik, prokurör, kohus, Maksu- ja Tolliameti ametnik, tööinspektor jne), on enamasti ka enesel seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Samas tuleb ametniku teabenõude rahuldamise eelselt analüüsida, millise menetluse raames ja millisel alusel teavet nõutakse, sest teatud juhtudel võib ja tuleb teabenõude täitmisest siiski keelduda.

Konkurentsipiirang

Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-6-13, et konkurentsipiirang on töötaja ja tööandja vahel sõlmitav eraldi võlaõiguslik kokkulepe, mille rikkumisega põhjustatud kahju suhtes ei kohaldu tööõiguslik aegumistähtaeg.

Konkurentsipiirangu tagamiseks võib leppida kokku leppetrahvis.

Mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud

Kehtiv konkurentsipiirang peab olema piiritletud selliselt, et töötajal tekib täpne arusaam piirangu olemusest ehk milline tegevus on keelatud. Piirangud peavad olema mõistlikud, st need ei tohi olla lepingupoolele liigselt koormavad. Tavapäraselt loetakse piirangu rikkumiseks samal tegevusalal kaupade või teenuste pakkumist ise või töötajale äriühingu kaudu. Ilmselt Anglo-Ameerika eeskujul on levinud kokkulepetes piirangu laiendamine ka muul moel tööandja äritegevusse sekkumisele, näiteks keelates töötajal mõjutada töötajaid töölepinguid lõpetama (non-solicitation).

Soovitatav on täpsustada konkurentide ring, kelle suhtes konkurentsipiirang kehtib. Lisaks võib konkurentide määratlemisel omada tähtsust orienteeritus samadele klientidele.

Konkurentsipiirangus peab näitama ka, kus piirang kehtib. Õigeks ei saa lugeda ruumilise piiritluse täitmist töölepingulise töö tegemise kohaga, kuigi töö tegemise koht ja konkurentsipiirangu kohaldamise ala võivad kokku langeda.

Lisaks tuleb määratleda piirangu ajaline kehtivus. Konkurentsipiirangut ei tohi seada kauemaks kui üheks aastaks pärast töösuhte lõppemist.

Konkurentsipiirangu vorm

Seadus näeb ette, et konkurentsipiirangu kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult olukorras, kus soovitakse, et see kehtiks ka pärast töölepingu lõppemist.

Konkurentsipiirangu mõistlik hüvitis

Konkurentsipiiranguga piiratakse põhiseadusliku õigust valida vabalt tegevusala ja töökohta, samuti piirab konkurentsipiirang ettevõtlusvabadust. Nende õiguste ja vabaduste piiramise hüvitamiseks makstake töösuhte kestel töötasu ja pärast töölepingu lõppemist igakuist hüvitist. Töösuhte kestel on töötajal lojaalsuskohustus, mistõttu sellel ajal tuleb palka pidada piisavaks hüvituseks. Kui piirang pärast töölepingu lõppu ei kehti, siis ei tule hüvitust maksta.

Hüvitist makstakse konkurentsipiirangu kehtivuse iga kuu eest pärast töölepingu lõppemist. Hüvitust ei ole õiguspärane maksta ette, ühekordse maksena kogu konkurentsipiirangu perioodi eest või töösuhte kestel osana töötasust.

Hüvitise suurus sõltub konkreetse töö ning piirangu iseloomust ning piirangu intensiivsusest. Hüvitise suurust ei ole seadusega täpselt sätestatud, kuid Riigikohus ei pidanud näiteks otsuses 3-2-1-39-11 mõistlikuks ca 20% suurust hüvitist müügitöötaja puhul 6-kuulise piirangu kestel. Üldjuhul, kui piirang võimaldab mingil määral töötamist jätkata, võib soovitada hüvitise maksmist ulatuses, mis vastab vähemalt 50%-ile viimasest töötasust.

Teavitamiskohustus

Seadus sätestab töötaja kohustuse anda tööandja nõudel teavet tööalase ning majandus- ja kutsetegevuse kohta pärast töölepingu lõppemist.

Kokkuleppe ülesütlemine

Konkurentsipiirangu võib korraliselt üles öelda vaid tööandja, teavitades töötajat vähemalt 30 päeva ette.

Töötaja võib konkurentsipiirangu üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik

Juhul, kui tööandja rikub töölepingut, võib töötaja töölepingu seaduse kohaselt töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette.